""
2.5.2. Sõjaseisukorra lõpetamine
Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetamise, kui lakkab olemast põhjus, mis sõjaseisukorra väljakuulutamise tingis, ning seetõttu langeb ära vajadus rakendada sõjaseisukorra lahendamiseks tarvilikke abinõusid. See eeldab head infovahetust ja ohuhinnangute jagamist Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi ning Riigikogu vahel. Riigikogu on seotud presidendi ettepanekuga ning omaalgatuslikult sõjaseisukorda lõpetada ei saa.
Riigikogu otsus sõjaseisukorra lõpetamise kohta lähtub demokraatia, õigusriigi ja teiste põhiseaduslike väärtuste säilitamise eesmärgist ning tagab vajaliku parlamentaarse kontrolli mehhanismi. Põhiseaduse järgi saab sõjaseisukorra lõpetamise pädevus olla vaid Riigikogul. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt on presidendi ettepanek sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustuslik, mistõttu peab tal olema võimalus ka teha ettepanek sõjaseisukorra lõpetamiseks. Kuna sõjaseisukorra väljakuulutamine ei too automaatselt kaasa mobilisatsiooni, ei kaasne sõjaseisukorra lõpetamisega automaatselt demobilisatsiooni. Selle väljakuulutamine tuleb otsustada eraldi.
Viimati uuendatud 30.09.2026
Küsi või tee ettepanek
Kui leidsid käsiraamatust ebaselge või ebatäpse koha, sul on küsimus KORKS-i rakendamise kohta või ettepanek käsiraamatu täiendamiseks, anna sellest meile teada. Tagasiside aitab käsiraamatut ajakohastada ja praktilisemaks muuta.
Viimati uuendatud 02.10.2026