KORKS käsiraamat

Käsiraamatu eesmärk on toetada KORKS-i ja muude asjakohaste õigusaktide ühetaolist rakendamist. Käsiraamat koosneb kolmest osast, mis järgivad kriisivalmiduse tervikloogikat: ohtude ennetamine ja nendeks valmistumine, kriisiolukorra lahendamine ning selge rolli- ja vastutusjaotus. Käsiraamatut ajakohastatakse regulaarselt, võttes arvesse rakendusaktide valmimist ning käsiraamatu kasutamisel saadud ettepanekuid ja tähelepanekuid.

1.3.1. Toimepidevuse eesmärk ja sisu

Toimepidevus (§ 23) on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sh elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal ülesandeid täita ja teenuseid osutada (§ 20 lg 1).

Toimepidevus on organisatsiooni püsiv omadus ja osa selle tavapärasest töökorraldusest. Toimepidevust ei hakata looma ohu realiseerumisel, vaid see kujundatakse ette riskide hindamise (riskianalüüs), planeerimise, vajalike võimete ja ressursside tagamise, töötajate ettevalmistamise ( kriisiplaan) ning lahenduste harjutamise kaudu (õppused).

Toimepidevuse eesmärk on tagada, et püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud kriitilised tegevused saaksid jätkuda ka ohu, häire või katkestuse korral ning et nende katkemisel oleks võimalik vajalik suutlikkus taastada.

Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest töökorraldusest.

Erinevalt riskianalüüsist ja kriisiplaanist ei kohalda KORKS toimepidevuse tagamiseks üldreeglina eraldi toimepidevusdokumendi koostamise kohustust. Toimepidevuse tagamise meetmed ja lahendused kajastatakse riskianalüüsides, kriisiplaanides, organisatsiooni töökorralduses ning teistes asjakohastes dokumentides ja tegevustes.

Kriisiplaan on üks peamisi toimepidevuse rakendamise vahendeid. Kui toimepidevus kirjeldab organisatsiooni suutlikkust oma ülesandeid täita, siis kriisiplaan kirjeldab, kuidas seda suutlikkust häire ohu realiseerumisel või kriisiolukorras korral rakendada. Riskianalüüsist ja toimepidevuse korraldamisest tulenevad järeldused, kriitilised tegevused, kriisirollid, alternatiivsed lahendused ning valmisoleku korraldus kajastatakse asjakohases ulatuses kriisiplaanis.

Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse või isiku ülesannetest, riskianalüüsist, kriisiplaanist, talle kohaldatavatest toimepidevuse nõuetest ning tema tegevust mõjutavatest (rist)sõltuvustest.

Elutähtsa teenuse osutaja puhul arvestatakse lisaks KORKS-is ja valdkondlikes õigusaktides sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuetega.

Kui püsiva kriisiülesande täitmine või selle täitmise tagamine on halduslepinguga osaliselt või täielikult üle antud teisele isikule, kohaldatakse toimepidevuse tagamise nõudeid sellele isikule halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses.

KORKS § 23 lõikes 10 nimetatud asutuste (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Finantsinspektsioon ja kohtuasutused) suhtes on § 23 lõike 9 alusel kehtestatud valmisolekutasemete ning toimepidevuseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja kord (viide määrusele) soovituslikud. Toimepidevuse tagamisel lähtuvad nimetatud asutused KORKS-is sätestatud nõuetest ja oma pädevusest.

Tabel 3. Toimepidevuse, valmisoleku ja kriisijuhtimise põhimõistete võrdlus

MõisteMida kirjeldab?Kelle kohta?Skaala või väärtused
ToimepidevusOrganisatsiooni suutlikkus ülesandeid täita ja teenuseid osutadaOrganisatsioonEi ole tasemesüsteem
Toimepidevuse taseMillisel tasemel tegevus või teenus peab säilima või taastumaKriitiline tegevus või teenusOrganisatsioon määrab ise (nt minimaalne teenusemaht, maksimaalne katkestus, taastamise aeg)
ValmisolekutaseOrganisatsiooni juhtimis-, töökorraldus- ja ressursivalmidusOrganisatsioonA (Alfa), B (Bravo), C (Charlie), D (Delta)
Objekti ohutaseObjekti suhtes hinnatud ohu ja kaitsemeetmete vajadusKonkreetne objektRoheline, kollane, oranž, punane
Kriisiplaani kasutusele võtmineKriisiplaanis kavandatud tegevuste käivitamineOrganisatsioonTäielikult võiosaliselt vastavalt plaanile
KriisiolukordSeaduses määratletud kriisiolukordaRiikEi ole tasemesüsteem
ErikordSeaduses sätestatud erivolitustega õiguslik seisundRiikEriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord

Kuigi valmisolekutase, objekti ohutase ja toimepidevuse tase võivad üksteist mõjutada, kirjeldavad need erinevaid nähtusi ning nende vahel puudub automaatne seos. Näiteks võib organisatsioon olla valmisolekutasemel C, säilitada täielikult nõutud toimepidevuse taseme ning kasutada samal ajal objektil punast ohutaset. KORKS-i kohaselt tuleb toimepidevuse tagamiseks teha vähemalt järgmised tegevused.
 

 

 

Viimati uuendatud 02.10.2026

Küsi või tee ettepanek

Kui leidsid käsiraamatust ebaselge või ebatäpse koha, sul on küsimus KORKS-i rakendamise kohta või ettepanek käsiraamatu täiendamiseks, anna sellest meile teada. Tagasiside aitab käsiraamatut ajakohastada ja praktilisemaks muuta.

Kas soovid oma küsimusele vastust?

Viimati uuendatud 02.10.2026