KORKS käsiraamat

Kriisijuhtimine ei alga kriisiolukorra või erikorra kehtestamisega. Ohtu või häiret lahendab esmalt asutus või isik, kelle pädevusse ülesanne kuulub. Vajaduse korral kaasatakse teised osalised, suurendatakse valmisolekut ning võetakse kasutusele kriisiplaan või selle osa. Kriisiplaani võib KORKS-i järgi võtta kasutusele ka enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks.

Kui olukorda ei saa lähimuse põhimõttest lähtudes pädeval tasandil lahendada ning täidetud on KORKS-i §-s 4 sätestatud kriisiolukorra kehtestamise või tekkimise eeldused, rakendub KORKS-i kriisiolukorra juhtimiskorraldus.

Kriisiolukorra ajal võib juhtimist vaadelda nelja omavahel seotud tasandina, mida kirjeldab järgnev tabel.

Tabel 23. Kriisijuhtimise tasandid

Need tasandid ei moodusta üht hierarhilist käsuliini. Iga asutus ja isik jätkab oma pädevuse kohaste ülesannete täitmist. Kõrgema tasandi roll suureneb juhul, kui vaja on tagada mitme valdkonna tegevuse ühtsus, lahendada vastutuse või ressursi küsimus või kasutada KORKS-is konkreetsele juhtimistasandile antud volitust. KORKS-i § 36 säilitab ülesannete täitmise pädevatel asutustel, kuid annab Vabariigi Valitsusele, kriisiolukorra juhile ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale täidesaatva riigivõimu asutusele (edaspidi lahendav asutus) kriisiolukorrajuhtimiseks  ja selle lahendamiseks täiendavad õigused ja pädevuse.  

Eesti kriisireguleerimine lähtub neljast omavahel seotud põhimõttest:

1. Detsentraliseeritus tähendab, et iga ministeerium vastutab oma valitsemisala kriisivalmiduse ja oma vastutusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmise eest.
2. Ametkondadeülene koostöö (riigikaitse lai käsitlus) tähendab, et asutused ja isikud teevad ohtudeks ja kriisiolukordadeks valmistumisel ning nende lahendamisel koostööd ning osutavad üksteisele abi.
3.  Ülesannete jäävus tähendab, et kriisiolukord ei lõpeta asutuste tavapäraseid ülesandeid ega pädevust. Kriisiolukorra ajal tuleb tagada esmajärjekorras kriisiülesannete täitmine.
4. Subsidiaarsus ehk lähimus tähendab, et olukorra lahendab võimalikult madalal tasandil asutus või isik, kellel on selleks vajalik pädevus ja võime. Kõrgemale tasandile viiakse küsimus siis, kui madalama tasandi võimalustest ei piisa.

KORKS väljendab eelkõige lähimuse ja koostöö põhimõtet §-s 3, mille kohaselt valmistub kriisiolukorraks ja lahendab seda iga asutus, isik ja põhiseaduslik institutsioon oma pädevuse kohaselt võimalikult madalal tasandil ning asutused ja isikud teevad omavahel koostööd ja osutavad abi.

Praktiline tähendus: vastutus jääb pädevale asutusele, koostöö seob asutuste tegevused tervikuks ning kesksemat juhtimist kasutatakse siis, kui see on vajalik.

Vabariigi Valitsus ja kriisiolukorra juht

Vabariigi Valitsus (vaata ka ptk 3.1.3.) otsustab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi ja prioriteedid ning määrab vajaduse korral kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse.

Kriisiolukorra juht on peaminister (vaata ka ptk 3.1.4. ). Peaministri ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsus ja koordineeritus, mitte võtta üle asutuste operatiivset juhtimist.

Riigikantselei (vaata ka ptk 3.2.1.) koordineerib kriisiolukorra lahendamisel täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust. See on riigiülene koordineeriv roll ning ei asenda ministeeriumi vastutust oma valitsemisala ega lahendava asutuse vastutust konkreetse sündmuse lahendamise eest.

Minister ja ministeerium

Ministeerium (vaata ka ptk 3.2.2.) korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas ning kriisiolukorra ajal tagab valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas lahendavat asutust.

VVS-i järgi on ministeerium tema valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja muude riigiasutuste suhtes kõrgemalseisev asutus ning kantsler koordineerib valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust.

Seega säilib kriisiolukorra ajal ministeeriumi vastutus valitsemisala juhtimise eest, kuid konkreetse sündmuse või olukorra või selle osa vahetut lahendamist korraldab selleks määratud lahendav asutus.

Ministeerium ja lahendav asutus ei ole konkureerivad juhtimistasandid:

1. minister juhib ja ministeerium koordineerib valitsemisala;
2.  lahendav asutus korraldab talle määratud sündmuse või olukorra vahetut lahendamist.

Regionaalne ja kohalik tasand

Päästeamet toetab kriisiolukorra lahendamist regionaalsel tasandil, korraldades koostööd ja teabevahetust riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, nõustades kohalikke omavalitsusi ning juhtides regionaalset kriisikomisjoni. Regionaalne kriisikomisjon ei ole kriisiolukorra lahendamise operatiivjuht ega asenda lahendavat asutust, vaid toetab tema tegevust kohalikul tasandil

Kohalik omavalitsus (vaata ka ptk 3.3.) täidab kriisiolukorra ajal talle seadusega pandud ülesandeid ning kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist kohaliku omavalitsuse üksuses. Elanikkonnakaitse tegevuste puhul on sõltumata kriisiolukorra olemusest kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus Päästeamet.