KORKS käsiraamat

KORKS-i § 94 eristab varjendit ja varjumiskohta. Varjend on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud kaitserajatis või ehitise osa, mille eesmärk on kaitsta inimesi ohu eest. Varjumiskoht on olemasolevas hoones paiknev või sinna rajatud koht, mis on kohandatud varjumiseks ning pakub vähemalt kaitset plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete eest.

Lihtsustatult võib öelda, et varjend on spetsiaalselt rajatud kaitserajatis, varjumiskoht aga olemasoleva hoone kohandatud osa.

KORKS-i § 95 sätestab juhtumid, mil uue hoone rajamisel tuleb ehitada varjend. Seadus kasutab seejuures positiivse loetelu põhimõtet, mis tähendab, et kohustus saab tekkida üksnes nende hoonete puhul, mille seadus on sõnaselgelt nimetanud. Kohustusega hõlmatud hoonete hulka kuuluvad muu hulgas teatud elamud, büroohooned, majutushooned, kaubandus- ja teenindushooned ning muud suure kasutajate arvuga hooned.

Oluline on, et Vabariigi Valitsuse määrus ei loo uusi kohustusi. Määruse ülesanne on täpsustada seaduses nimetatud hooneliike, kasutusotstarvet ja suuruskriteeriume ning määrata juhtumid, mille puhul kohustus tegelikult rakendub. Seetõttu on määruse regulatsioon valdavalt kohustust täpsustava ja diferentseeriva, mitte laiendava iseloomuga.

KORKS-i § 95 näeb ette ka erandeid, sh teatud ajutiste ehitiste puhul. See peegeldab seadusandja eesmärki siduda varjendi rajamise kohustus eelkõige püsivalt kasutatavate hoonetega.

Eristatakse avalikke ja mitteavalikke varjendeid ning varjumiskohti. Avalik varjend või varjumiskoht on mõeldud kasutamiseks lisaks hoone kasutajatele teistele piirkonnas viibivatele inimestele. Mitteavalik varjend või varjumiskoht on ette nähtud eeskätt konkreetse hoone kasutajatele (§ 95 lg 4 ja 5). Varjendi liik ei sõltu hoone omaniku otsusest, vaid tuleneb KORKS-i § 95 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Seadus sätestab üldised alused ning määrus täpsustab, millise kasutusotstarbe ja suurusega hoonete puhul tuleb rajada avalik

või mitteavalik varjend. Hoone liigi määramisel lähtutakse ehitisregistris kajastatavast ehitise kasutamise otstarbest, mitte hoone tavapärasest nimetusest või omaniku hinnangust hoone kasutusele.

KORKS-i § 95 lg 2 kohaselt tuleb avalik varjend rajada hoonesse, mida selle kasutusotstarbe tõttu külastavad rahvahulgad, või hoonesse, mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m². Täpsem loetelu hoonetest on kehtestatud määruse lisas 1. Avaliku varjendi kohustuse eesmärk on tagada varjumisvõimalus kohtades, kus viibib suur hulk inimesi, kellel puudub muu teadaolev varjumiskoht.

Näiteks laieneb avaliku varjendi rajamise kohustus üldjuhul suure külastatavusega hoonetele, nagu kaubandushooned, restoranid, kohvikud, hotellid, hostelid, rongi- ja bussijaamad, sadamahooned, teatrid, kinod, kontserdisaalid, rahvamajad, koolid, kirikud ning muud avalikud kogunemiskohad. Samas ei laiene avaliku varjendi rajamise kohustus üldjuhul põllumajandushoonetele, näiteks loomakasvatushoonetele, teraviljakuivatitele, loomasööda hoidlatele ega muudele hoonetele, mida ei kasutata avaliku kogunemiskohana. Avaliku varjendi rajamise kohustuse olemasolu sõltub hoone kasutusotstarbest ja määruses sätestatud tingimustest, mitte üksnes hoone suurusest või omanikust. Näiteks võib uuel püstitataval kirikul olla avaliku varjendi rajamise kohustus, kui ta vastab määruses sätestatud tingimustele, kuid põllumajanduslikul tootmishoonel sellist kohustust üldjuhul ei ole.

KORKS-i § 95 lg 3 kohaselt tuleb mitteavalik varjend rajada:

1. elamusse või mitteelamusse, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m²;
2. tööstus- või laohoonesse, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m²,

kui hoone kuulub määruses sätestatud kohaldamisalasse. Mitteavaliku varjendi eesmärk on tagada eeskätt hoone kasutajate kaitse.

Avaliku varjendi kohustuse eesmärk on tagada varjumisvõimalus inimestele, kes viibivad suure külastatavusega hoonetes ajutiselt ega pruugi tunda piirkonna muid varjumisvõimalusi. Mitte-avalik varjend on seevastu suunatud eelkõige konkreetse hoone elanike, töötajate või muude püsikasutajate kaitseks.

Avaliku ja mitteavaliku varjendi eristamine ei tähenda siiski, et kriisiolukorras võiks mitteavalikku varjendit või varjumiskohta kasutada üksnes selle hoone kasutajad. KORKS-i § 95 lg 9 kohaselt võib elanikkonnakaitse vajadustest tulenevalt kasutada mitteavalikku varjendit või 
varjumiskohta avaliku varjumisvõimalusena. Selle kasutuselevõtmise otsustab KORKS-i § 96 kohaselt Päästeamet või seaduses sätestatud juhtudel Kaitsevägi.

Varjumisplaan on hoone varjumise korralduse kirjeldus, mille eesmärk on tagada, et hoone kasutajad teaksid vahetu ohu korral, kas ja kus on võimalik varjuda ning kuidas varjumine toimub. Varjumisplaan ei ole pelgalt dokument seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks, vaid praktiline tegevusjuhis hoone omanikele, kasutajatele ja varjumise korraldamise eest vastutavatele isikutele. Varjumisplaani koostamise käigus hinnatakse hoonet ja selle ümbrust, selgitatakse välja varjumisvõimalused ning määratakse tegevused olukorraks, kus tekib vajadus kiiresti varjuda. Kuna suur osa Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, on korteriühistutel oluline roll varjumisvõimaluste hindamisel ja kasutuse korraldamisel.

Varjumisplaani peavad koostama nii uute kui ka olemasolevate hoonete omanikud, kui tegemist on vähemalt 1200 m² suuruse suletud netopinnaga elamu või mitteelamuga või vähemalt 1500 m² suuruse suletud netopinnaga tööstus- või laohoonega ning hoone kuulub Vabariigi Valitsuse määruse kohaldamisalasse (§ 97, § 95).

Oluline: varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones puudub varjend või varjumiskoha rajamine ei ole võimalik. Sellisel juhul kirjeldatakse plaanis, kuidas hoones viibivad inimesed vahetu ohu korral tegutsevad ning milliseid alternatiivseid varjumisvõimalusi kasutatakse.

Varjumisplaani eesmärk on anda hoone kasutajatele selge arusaam, kas hoones on võimalik varjuda, kus saab varjuda ning kuidas vahetu ohu korral tegutseda.

Tabel 28. Varjumisplaani koostamise peamised küsimused ja vastused

Varjumisplaani koostamise eeldus on hoone ja selle ümbruse hindamine. Selle käigus selgitatakse välja, kas hoones on olemas varjend, kas hoones on võimalik kohandada varjumiskoht või kas vahetu ohu korral tuleb kasutada muid lahendusi. Vajaduse korral kavandatakse ka meetmed olemasolevate ruumide kohandamiseks varjumiskohaks.

Varjumisvõime lahendamine on oluline osa asutuse toimepidevusest (§ 23), mis aitab lahendada töö jätkumise ka varjumist vajavas kriisiolukorras.

KORKS-i §-de 95–97 kohaselt on varjumisvõimaluste loomine, korrashoid ja kasutamise korraldamine jagatud riigi, Päästeameti, kohalike omavalitsuste, hoonete omanike ning teiste asjaomaste isikute vahel. Varjumine ei tähenda ainult füüsilise ruumi olemasolu, vaid hõlmab ka planeerimist, teavitamist, valmisoleku tagamist ja varjumisvõimaluste kasutamist ohuolukorras.

Riigi ja Päästeameti ülesanded

Riik kujundab varjumise õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku. Päästeamet on varjumise valdkonna juhtiv asutus, kelle ülesannete hulka kuuluvad:
 

1. varjumise korraldamine ja selleks valmistumise koordineerimine, sh avalike varjumisvõimaluste kaardistamise ja tähistamise korraldamine, juhiste koostamine, elanike teavitamine ning asjaomaste asutuste ja isikute koostöö korraldamine;
2. juhendmaterjalide ja metoodika koostamine;
3. avalike varjumisvõimaluste kaardistamine;
4. kohalike omavalitsuste, hoonete omanike ja teiste asjaomaste isikute nõustamine;
5. elanikkonna teadlikkuse suurendamine;
6. riikliku järelevalve teostamine seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle.

Päästeamet ei raja üldjuhul ise varjendeid ega halda eraomanikele kuuluvaid varjumiskohti, vaid tagab süsteemi toimimise, juhendab kohustatud isikuid ja kontrollib nõuete täitmist.

Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Varjendi rajamise kohustusega hoonete puhul on kohalikul omavalitsusel keskne roll ehitusloa ja kasutusloa menetluses. Varjendinõuete täitmine on ehitusprojekti nõuetele vastavuse osa ning ehitus- või kasutusluba ei saa anda enne, kui Päästeameti pädevusse kuuluvad nõuded on täidetud.

Kohaliku omavalitsuse ülesanded varjumises:

1. osalemine avalike varjumisvõimaluste planeerimisel;
2. osalemine avalike varjumisvõimaluste tähistamisel koostöös Päästeametiga;
3. elanike teavitamine;
4.  varjumise arvestamine kohaliku kriisijuhtimise korraldamisel;
5. varjumisvõimalustega arvestamine ka oma kriisiplaanides ja elanikkonnakaitse ettevalmistustes.

Kohaliku omavalitsuse ülesanded ehitusmenetluses:

1. ehitusloa menetlemine ehitusseadustiku alusel;
2. kasutusloa menetlemine ehitusseadustiku alusel;
3. varjendinõuete täitmise kontrollimine koostöös Päästeametiga;
4.  ehitus- ja kasutusloa andmine üksnes siis, kui seadusest tulenevad varjumisnõuded on täidetud.

Hoone omaniku ülesanded

Hoone omaniku kohustused sõltuvad sellest, kas tegemist on uue või olemasoleva hoonega ning kas hoone kuulub KORKS-i § 95 kohaldamisalasse.

Tabel 29. Hoone omaniku ülesanded varjendi ja varjumiskoha tagamisel

Lihtsustatult võib öelda, et uue hoone puhul on keskne kohustus varjendi rajamine ja varjumis-plaani koostamine, olemasoleva hoone puhul aga varjumisplaani koostamine, varjumisvõimaluste hindamine ning võimaluse korral varjumiskoha kohandamine. Varjendi 72 tunni jooksul kasutuselevõtmise kohustus seondub ka varjumiskohaga.

KORKS-i §-dest 95 lg 8 ja 9 ning § 97 lg 4 tuleneb omanikule kohustus tagada, et varjumisplaanis ettenähtud varjumisvõimalus oleks kasutatav.

See tähendab muu hulgas, et:

1. varjumiskoht peab olema ligipääsetav;
2. liikumisteed peavad olema kasutatavad;
3. varjumise korraldus peab olema teada hoone kasutajatele;
4. varjumise eest vastutavad isikud peavad olema määratud.

Varjendi kasutuselevõtt

KORKS lähtub põhimõttest, et varjend ei pea olema igapäevaselt kasutusel üksnes varjendina. Varjendit võib kasutada ka muul eesmärgil, kui selle kasutamine ei takista varjendi funktsiooni täitmist ohuolukorras. Seetõttu võib varjend olla tavakasutuses näiteks garaaži, lao-, tehnilise või muu abiruumina.

KORKS-i § 95 lg 8 kohaselt peab varjendi omanik korraldama varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse asjakohase otsuse tegemisest arvates. See tähendab, et varjend peab olema projekteeritud, hooldatud ja kasutatud viisil, mis võimaldab selle vajaduse korral kolme ööpäeva jooksul varjumiseks ette valmistada. Edasilükkamatul juhul võib varjendi kasutuselevõtmise otsustada Päästeamet või Kaitsevägi.

KORKS-is sätestatud 72-tunnine tähtaeg ei ole seotud elanike 72 tunni iseseisva toimetuleku põhimõttega. Esimesel juhul on tegemist varjendi kasutuselevõtmise tähtajaga hoone omanikule, teisel juhul elanikkonnakaitse valmisoleku põhimõttega, mis kirjeldab inimese võimet tulla ohu või häire algfaasis iseseisvalt toime. Need on kaks erinevat, kuid teineteist täiendavat regulatsiooni.

KORKS-i § 94 lg 3 kohaselt võivad Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet varjumise tagamiseks kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid ning vajaduse korral vahetut sundi. Seadus seob varjumise tagamisega järgmised korrakaitseseaduse

meetmed: küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS-i § 30), isikusamasuse tuvastamine (KorS-i § 32), viibimiskeeld (KorS-i § 44), sõiduki peatamine (KorS-i § 45), isiku kinnipidamine (KorS-i § 46), turvakontroll (KorS-i § 47), isiku läbivaatus (KorS-i § 48), vallasasja läbivaatus (KorS-i § 49), valdusesse sisenemine (KorS-i § 50), valduse läbivaatus (KorS-i § 51) ning vallasasja hoiule võtmine (KorS-i § 52).

Nende meetmete eesmärk ei ole isikute karistamine, vaid inimeste elu ja tervise kaitse olukor-ras, kus varjumine on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Praktikas võivad need volitused osutuda vajalikuks nt õhurünnaku, plahvatusohu või ohtliku aine leviku korral.

Tabel 30. Riikliku järelevalve meetmete näitlik kasutamine varjumisel

KORKS-i § 94 lg 4 sisaldab seejuures olulist põhiõiguste kaitse garantiid. Kuigi Päästeamet võib kohaldada KorS-i §-s 48 sätestatud isiku läbivaatust, võib ta läbi vaadata üksnes isiku riided ning riietes või kehal kantavad esemed. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on seadusega sõnaselgelt keelatud.

KORKS-i § 94 lg 5 ja 6 näevad ette erikorra Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle vahetu ohu korral. Kui Päästeamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole võimelised varjumist tagama, võib Kaitsevägi ajutiselt rakendada meetmeid, mida KORKS-i § 94 lg 3 võimaldab kasutada Päästeametil ja Politsei- ja Piirivalveametil.

See tähendab näiteks, et Kaitsevägi võib piirata inimeste viibimist ohtlikul alal, peatada sõidukeid, kontrollida varjumiskohti, siseneda hoonetesse inimeste teavitamiseks või kontrollimiseks ning anda korraldusi varjumiseks. Vahetu kõrgendatud ohu korral võib seaduses sätestatud juhtudel kasutada ka vahetut sundi.

Tegemist ei ole Kaitseväe tavapädevusega. Vastav õigus lõpeb kohe, kui tsiviilasutused saavad varjumise korraldamise ülesande uuesti üle võtta.