KORKS käsiraamat

Riigikogu võib Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra (§ 28; PS § 65 p 14). Seejuures on Riigikogul õigus jätta ettepanek rahuldamata (PS § 129).

Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis ning on mõeldud olukordadeks, mille puhul ähvardab põhiseaduslikku korda tõsine oht, mida ei ole võimalik lahendada erakorralise seisukorra ajal ette nähtud juhtimisvolituste või põhiõiguste ja -vabaduste piiranguteta. Erakorraline seisukord tuleb kõne alla siis, kui sõjaseisukorra väljakuulutamiseks puudub alus, kuid oht nõuab tavapärasest ulatuslikumaid meetmeid.

Erakorralist seisukorda ei ole Eestis seni välja kuulutatud. 2007. aasta 26.–29. aprillini eelkõige Tallinnas toimunud nn pronksiöö sündmused kujutasid endast taasiseseisvunud Eesti ulatuslikumat massirahutust. Sündmusega kaasnes vandalism, rüüstamine, ulatuslikud korrakaitseülesanded ning hiljem ka küberrünnakud Eesti riigi- ja muude asutuste infosüsteemide vastu.
Vaatamata sündmuste ulatusele lahendati olukord tavapärase õiguskorra alusel ning erakorralist seisukorda ei kuulutatud välja, kuna sündmust ei hinnatud vahetuks ohuks põhiseaduslikule korrale.