""
1.7.3. Praktilised abivahendid ressursi planeerimisel
Järgnevalt on esitatud mõned näited ja tööriistad, mis aitavad hinnata, millist ressurssi organisatsioon kriisiülesannete täitmiseks ja oma tegevuse toimepidevuse tagamiseks vajad, kui suurt varu võib olla vajalik hoida ning millal piisab muudest varustuskindluse meetmetest. Tegemist ei ole kohustusliku vormi ega metoodikaga, vaid praktiliste abivahenditega riskianalüüsi, kriisiplaani ja toimepidevuse tagamise meetmete kavandamisel.
Varu planeerimise esimene samm on kriitilise ressursi määratlemine. Järgmine tabel aitab kaardistada peamised ressursid, nende kasutusotstarve ja tarneallikad ning võimalikud tarneriskid.
Tabel 13. Kriitiliste ressursside kaardistamise näidis
| Ressurss | Milleks vajalik | Tarnerisk | Võimalik varustuskindluse meede |
|---|---|---|---|
| Elektrienergia | Teenuse osutamine | Elektrikatkestus | Varugeneraator, UPS |
| Side ja andmeside | Kriisijuhtimine | Sidevõrguhäire | Alternatiivne sidekanal |
| Kütus | Transpordi ja generaatorite töö | Tarnete katkemine | Füüsiline varuvõi tarneleping |
| Kriitilised varuosad | Seadmete töö | Pikk tarneaeg | Kohapealne varu |
| Joogivesi | Töötajate ja klientide teenindamine | Veekatkestus | Veemahutid, alternatiivne tarne |
Kõigi ressursside puhul ei ole füüsilise varu loomine vajalik ega majanduslikult põhjendatud. Järgmine otsustuspuu aitab hinnata, millal võib piisata lepingulisest või muust varustuskindluse meetmest ning millal tuleks kaaluda füüsilise varu loomist.
Kui on otsustatud, et kriitilise ressursi puhul on füüsiline varu vajalik, tuleb määrata selle sobiv maht. Need küsimused aitavad hinnata toimepidevuseks vajalikku perioodi ning hinnangulist varuvajadust.
- Kui kaua pean suutma ülesannet täita ilma uue tarneta?
- Kui palju tarbin ööpäevas?
- Kuidas tarbimine kriisiolukorras muutub, kas suureneb, väheneb vms?
- Kas osa vajadusest saab katta alternatiivse lahendusega?
Tegeliku varu suuruse määramisel tuleb arvestada ka tarne taastamiseks kuluvat aega, kriisiolukorras võimalikku tarbimise kasvu ning alternatiivsete tarneallikate olemasolu.
Minimaalne varu = ööpäevane tarbimine × vajalik toimepidevusperiood
Eri ressursside puhul võivad sobida erisugused varustuskindluse lahendused. See näide aitab hinnata, millised meetmed on eri tüüpi ressursside puhul tavapäraselt kõige asjakohasemad.
Tabel 14. Varustuskindluse tagamise meetmete kasutatavuse näide ressursitüüpide kaupa
| Ressursi tüüp | Füüsiline varu | Lepinguline lahendus | Alternatiivne tarne |
|---|---|---|---|
| Kütus | √ | √ | √ |
| Elektrivarustus | √ | √ | Piiratud |
| Side-jaIT-seadmed | Osaliselt | √ | √ |
| Kriitilised varuosad | √ | √ | Piiratud |
| Toit (sh joogivesi) | √ | √ | √ |
| Hügieeni- ja esmatarbekaubad | √ | √ | √ |
Järgmine näidis illustreerib, millist teavet võiks kriitilise varu kohta kriisiplaanis kajastada.
Tabel 15. Kriitilise varu arvestuse ja haldamise näidis
| Kriitilise varu nimetus |
Hoiukoht |
Kogus | Toimepidevuse periood |
Vastutaja | Varu kasutuselevõtu otsustaja | Taastamise kord |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Diislikütus | X | 7000 l | 14 päeva | Y | Z | Tarnija A |
Varu ja varustuskindluse lahenduste toimivust on soovitatav regulaarselt kontrollida õppuste käigus. Kontrollnimekiri aitab hinnata, kas kavandatud lahendus toimis ka tegelikus kasutusolukorras.
Kas varu oli tegelikult leitav?
Kas vastutaja teadis oma rolli?
Kas väljastamise kord toimis?
Kas tarnija kontaktid olid õiged?
Kas varu jõudis kasutajani õigeaegselt?
Kas pärast õppust oli taastamise kord olemas?
Viimati uuendatud 02.10.2026
Küsi või tee ettepanek
Kui leidsid käsiraamatust ebaselge või ebatäpse koha, sul on küsimus KORKS-i rakendamise kohta või ettepanek käsiraamatu täiendamiseks, anna sellest meile teada. Tagasiside aitab käsiraamatut ajakohastada ja praktilisemaks muuta.
Viimati uuendatud 02.10.2026