""
2.2.2. Kriisiplaan kui juhtimise eelkokkulepe
Juhtimis- ja koostöösuhteid ei peaks kriisiolukorra tekkimisel alles looma.
Riigi kriisiplaanis (vt kriisiplaani ptk) määratakse muu hulgas kriisiolukorra lahendamise eesmärgid ja prioriteedid, täidesaatva riigivõimu asutuste kriisiülesanded ja peamised võimed, lahendav asutus ning kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord.
Asutuse kriisiplaanis määratakse omakorda kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused, võimed, juhtimine ja koostöö. Plaani rakendamisse kaasatav asutus või isik osaleb plaani koostamisel ning tagab rakendamisel eelnevalt kokku lepitud võimed.
Kriisiplaan peab seetõttu andma juba valmistumisel vastuse vähemalt küsimustele: kes juhib, kes toetab, millise võimega, millal tegevus käivitatakse ning milline küsimus tuleb viia järgmisele juhtimistasandile.
Viimati uuendatud 24.09.2026
Küsi või tee ettepanek
Kui leidsid käsiraamatust ebaselge või ebatäpse koha, sul on küsimus KORKS-i rakendamise kohta või ettepanek käsiraamatu täiendamiseks, anna sellest meile teada. Tagasiside aitab käsiraamatut ajakohastada ja praktilisemaks muuta.
Viimati uuendatud 02.10.2026