KORKS käsiraamat

KORKS loob omavahel seotud kriisiplaanide süsteemi, millesse kuuluvad riigi kriisiplaan ning püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse osutajate kriisiplaanid. Riigi kriisiplaan koostatakse riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks ning üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga tsiviilkriisi lahendamiseks (§ 19 lg 1). Riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks koostatud osa on riigi kaitsetegevuse kava (§ 19 lg 2). 

Kriisiplaneerimine ei tähenda üksnes nõuetele vastava dokumendi koostamist. Plaan on planeerimisprotsessi üks väljund, kuid sama oluline tulemus on planeerimises osalenud asutuste ja isikute ühine arusaam olukorrast, lahendatavast probleemist, soovitud tulemusest, vastutusest, sõltuvustest ja kasutada olevatest võimetest.

Hästi koostatud kriisiplaan toetab otsustamist olukorras, kus teave võib olla puudulik, aega on vähe ning tavapärane ressurss ja töökorraldus võivad olla häiritud. Seetõttu peab plaan olema piisavalt konkreetne, et anda tegevusele suund, kuid samal ajal piisavalt paindlik, et seda saaks tegeliku olukorra järgi kohandada. Planeerimise ülesanne on vähendada ohu realiseerumisel lahendamata küsimuste hulka ja valmistada ette otsused, mida on võimalik teha juba enne ohu realiseerumist.

Ohu realiseerumisel või kriisiolukorra lahendamisel kohandatakse olemasolev kriisiplaan tegelikule olukorrale ning vajaduse korral koostatakse selle alusel ajakriitiline tegevuskava.

Üleminek KORKS-i kriisiplaanidele

KORKS-ile üleminek toimub järk-järgult. Senised planeerimisdokumendid ei kaota seaduse jõustumisel automaatselt kehtivust. KORKS-i nõuetele vastav kriisiplaan tuleb koostada seaduses sätestatud üleminekuaja jooksul. Kuni uue kriisiplaani koostamise ja kinnitamiseni lähtutakse seaduses sätestatud juhtudel senisest kehtivast planeerimisdokumendist.