KORKS käsiraamat

Sõjaseisukord toob kaasa järgmise:

1. asutused, KOV-id ja ettevõtjad hakkavad täitma püsivaid kriisiülesandeid;
2.  Riigikantselei hakkab koordineerima täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel;
3. Päästeamet toetab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega ja nõustab kohaliku omavalitsuse üksuseid;
4.  kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus võib anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi kriisiolukorra lahendamiseks;
5.  kriisiolukorra juht (peaminister) võib anda korraldusi ministrile või kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele, kui minister / lahendav asutus ei tee seda ise või piisavalt operatiivselt;
6.  võimaluse rakendada isikutele püsiva kriisiülesande täitmiseks ameti- ja töökohajärgset töökohustust;
7. võimaluse anda isikule täiendavaid töö- ja teenistusülesandeid ja vajaduse korral saata ta neid täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta;
8. õiguse teha riiklikku järelevalvet kohaldatud piiravate meetmete täitmise üle;
9. võimaluse kohaldada järgmisi piiravaid meetmeid: kohustada sideettevõtjat piirama lõppkasutajale sideteenuse osutamist või sellele juurdepääsu, liikumispiirangud, teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus;
10. asja sundkasutamise ja sundvõõrandamise õiguse (nt Päästeameti poolt
    evakuatsiooniks või varjumiseks);
11. avalike kogunemiste, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamise;
12. finantssektori erandid (§ 35);
13. võimaluse rakendada kodanikukohustust (ühekordne töökohustus);
14. võimaluse anda ühekordseid kriisiülesandeid;
15. Kaitseväele võimaluse kalduda põhjendatud juhtudel kõrvale määruste, korralduste,
    otsuste või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest;
16. võimaluse rakendada kriisiolukorra ajal töösuhete regulatsiooni ka erasektorile;
17. õiguse vähendada ühepoolselt riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava
    ametniku palka ja töötaja töötasu;
18. võimaluse kohaldada haldusmenetluse ja riigivastutuse erandeid;
19. Kaitseväele võimaluse põhjendatud vajaduse korral anda korraldusi asutustele
    KOV-idele;
20. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele, Päästeametile ja Vabariigi valitsuse volitatud valitsusasutusele õiguse võtta asju sundkasutusse
    ja sundvõõrandada;
21. võimaluse kohaldada kaitseväekohustuslaste ja kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustusega isikute kriisiülesandega ameti- ja töökohal olijate suhtes Eestist
    lahkumise piirangut;
22. isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse;
23. Vabariigi Valitsusele võimaluse anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselis kriisiolukorra lahendamiseks;
24. Kaitseväele võimaluse saada enda kasutusse tsiviilraadiosagedusi ning tagada
    õhuruumi kaitse ja kontroll;
25. Vabariigi Valitsusele võimaluse otsustada riigieelarve muutmine selliselt, et raha läheks riigi sõjaliseks kaitsmiseks, ning otsustada 10% ulatuses selle rakendamine juba enne Riigikogu otsust, nt vajadusel hakata valmidust tõstma ning liitlaste siia toomist ette valmistama.

Vabariigi Valitsus võib volitada Kaitseväge kohaldama riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks piiravaid meetmeid (volituse võib anda juba tavaolukorras, kui kriisiplaan on koostatud ja

meetmete vajadus planeerimisel ilmnenud):

1. sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine;
2. liikumise piiramine;
3. avaliku kogunemise, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine;
4. isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse kehtestamine.

Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada Kaitseväge tegema riiklikku järelevalvet piiravate meetmete täitmise üle ja kohaldama KorS-is sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui need on vastava meetme täitmise tagamiseks kohased ja vajalikud:

1. küsitlemine ja dokumentide nõudmine;
2. kutse ja sundtoomine;
3. isikusamasuse tuvastamine;
4. isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega;
5. isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega;
6. isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt;
7. viibimiskeeld;
8. sõiduki peatamine;
9. isiku kinnipidamine;
10. turvakontroll;
11. isiku läbivaatus;
12. vallasasja läbivaatus;
13. valdusesse sisenemine;
14. valduse läbivaatus;
15. vallasasja hoiule võtmine.

Sõjaseisukorra ajal võib lisaks rakendada järgmisi meetmeid:

1.  Kaitseväel on võimalik põhjendatud vajaduse korral jätta täitmata sõjaseisukorra ajal norme, mis vahetult takistavad riigi sõjalist kaitsmist (nt relvade ja laskemoona koguste piirangud, looduskaitsealade regulatsioonid, liiklusseaduse sätted jne);
2. keelutund, ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine, majandustegevuse piiramine, streikide ja töösulgude keelamine, meedia-teenuste osutamise piiramine, infoühiskonna teenuste piiramine, teabele juurdepääsu piiramine, sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse ja kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine, rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise piiramine.

Vabariigi Valitsus võib sõjaseisukorra ajal:

1.  peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab kriisiolukorra lahendamist;
2.  tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab kriisiolukorra lahendamist;
3.  kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks ja anda Kaitseväele korralduse peatada lahingutegevus, nt kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu, või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.

Asutustel ja KOV-idel on võimalik jätta täitmata ülesanded, mida ei ole mõistlik kriisiolukorra ajal täita, kui need takistavad riigikaitseliste ülesannete täitmist ja kui õigusaktid seda võimaldavad. Samuti on võimalik täita ülesandeid vähemas mahus ja langetada teenuste standardeid. (Erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui erakorraline seisukord lõpeb sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole ära langenud. Haldusorganil on siiski kohustus hinnata, kas erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirava meetme asjaolud esinevad või on sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud. Sõjaseisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada, muuta või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh erakorralise seisukorra lahendamisel kohaldatud piirava meetme haldusakte.

Lisaks võib Vabariigi Valitsus sõjaseisukorra ajal otsustada kohaldada isiku põhiõigusi ja –vabadusi piiravaid meetmeid, mida seaduses ei ole otsesõnu sätestatud, seda niikaua, kuni see on eesmärgi täitmiseks saavutamiseks vajalik. Meetme rakendamisel tuleb alati tagada inimväärikuse põhimõtte järgimine. 
Tegemist ei ole siiski piiramatu võimalusega, seadus keelab piirata Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1 nimetatud õigusi ja vabadusi.