KORKS käsiraamat

Täiendav töö- või teenistusülesanne on paindlik meede, mida rakendatakse üksnes kriisiolukorra ajal ning juhul, kui kriisiolukorra  lahendamiseks või selle toetamiseks on vaja kasutada olemasolevat tööjõudu tavapärasest erineval viisil. Täiendava töö- või teenistusülesande võib anda üksnes juhul, kui töötajal või ametnikul on selle täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (§ 111 lg 1). Üldjuhul kohaldatakse seda täidesaatva riigivõimu asutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ja hallatavate asutuste ning muude avaliku võimu kandjate töötajatele ja ametnikele (§ 111 lg 1). Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib sama korda kohaldada ka püsiva kriisiülesandega isiku juures töötavale kriisiülesandega töökohal töötavale isikule ning ühekordse kriisiülesandega isiku juures töötavale isikule, kui tööandja on ta määranud kriisiülesannet täitma (§ 111 lg 11).

Täiendav ülesanne võib seisneda töölepingust, ametijuhendist või õigusaktist mittetuleneva ühekordse töö- või teenistusülesande täitmises või teise asutuse või isiku juurde tööle suunamises. Täiendava ülesande andmisega võib vajaduse korral kaasneda ajutine töökorralduse muutmine. Töötaja põhitööandja jääb seejuures samaks, kuid vajadusel toimuvad töötingimuste erisused vastuvõtvas asutuses või teise isiku juures: ei ole vaja töötaja nõusolekut ametijuhendiväliste ülesannete andmiseks, isiku võib suunata teise asutusse või teise isiku juurde ilma tema nõusolekuta, säilitatakse palk ja ametikoht, ületunnid hüvitab see asutus, kelle jaoks need tekkisid, sõidu- ja majutuskulu hüvitab vastuvõttev asutus, erakorralise või sõjaseisukorra ajal täidab tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik (§ 111 lg 8), näiteks suunatakse Siseministeeriumis töötav ametnik kriisiolukorra ajal ajutiselt tööle Kaitseministeeriumisse.

Seadus näeb ette, et ülesande andmisel tuleb arvestada olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal või ametnikul täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- või teenistuskohta (§ 111 lg 9). Töötaja või ametnik võib täiendava ülesande täitmisest keelduda, kui tööandja jätab § 111 lõikes 9 sätestatud tingimuse täitmata (§ 111 lg 10). Täiendava ülesande andmine iseenesest ei muuda töölepingu ega teenistuse lõppemise korda ning etteteatamistähtaeg jääb tavapäraseks.

Seos sõjaaja ametikohaga: täiendavaid ameti- või tööülesandeid ei kohaldata juhul, kui isik täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kui inimesel on nii sõjaaja ametikoht kui ka § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustus, hinnatakse § 108 lõigete 3–4 kohaselt tema asendatavust mõlemas rollis. Kui inimest ei ole võimalik sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul piirata tähtajaliselt tema töökohustuse rakendamist ja täitmist sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Praktikas tuleb enne täiendava ülesande andmist arvestada, kas isikule on määratud sõjaaja ametikoht, mis võib mõjutada tema kasutamist tsiviilülesande täitmisel.